Menu

Ühest kotist ju ei piisa!

Oma juuraalase töö tõttu peab ta olema hästi distsiplineeritud ja kohati isegi range, kuid eraelus on tegemist rõõmsa ja vahetu inimesega, kes jõuab palju reisida, lapsega töötoas käia ning portselannukule nahast susse meisterdada – kes on see üllatusi täis inimene? Tutvugem – naerust pakatav Katrin.

Tutvusime Katriniga paar aastat tagasi, kui ta kirjutas mulle sooviga tellida komplekt kotte – ühe suurema nädalavahetuse reisideks ja teise väiksema igapäevaste vidinate jaoks. Kui ridiküli osas leidsime sobiva olemasolevate mudelite seast, siis suure koti jaoks alustasime protsessi nullist.

Et kõiki Katrini tegemisi ühte sakki mahutada, tegime talle hästiavaneva ning üüratult palju mahutava koti, mis jäi seejuures siiski lennuki käsipagasi maksimaalsetesse mõõtudesse. Sakile lisavad omapära lõpused, mis koti liikumisel justkui hingavad ning enda all sahtlit peidavad – asjade taskusse lisamisel on seega kotimahtu võimalik korralikult kasvatada. 

Muidu lihtsust hindav Katrin armastab seejuures ka väikesi vimpkasid ja detaile, mistõttu lisasime reisikotile punutisi, et muuda koti lõpptulemus veidi naiselikumaks. Värvi osas on aksessuaar väljastpoolt traditsioonilise joonega, kuid koti sisemusest tervitavad hea tujuga erkroosad detailid, mis lisavad muidu tagasihoidlikule kotile mõnusa annuse kärtsu ja mürtsu.

Tänaseks on Katrin üks minu kuldklientidest. Lisaks usinale töötoas osalemisele soovis ta aasta peale esimest tellimust uusi aksessuaare just suvisteks käikudeks. Seekord valmisid väike ja kompaktne tengelpung ning suur helge sakk, mille sangasid saab pöörates vastavalt tujule oranži või valgena kanda.

Koos märsiga valmis ka väike valge ridikül, mille saab kohandada nii koti taskuks, kui kanda ka omaette ridikülina. Ridiküli kotitaskuna kasutades saab suurest valgest kotist üks õige organiseeritud kott: igal võtmel ja vidinal on ühtäkki omaenda koht. Ka seda kotikombot kannab tagasihoidliku välise ning ilmeka sisu idee – valge rüü peidab endas säravat väikest päikest.

Koostöö Katriniga on olnud väga muhe ja vahetu ning vähe sellest – koos endaga on Katrin kaasa toonud ka teisi kuldseid inimesi! Lisaks on mul tänase päevani tööjuures naljanimeks ”Kotitädi”, mille olen saanud justnimelt Katrini kaudu. Nimelt nägi Katrini noorem tütar mind televiisorist ja hüüatas äratundes kõva häälega “Näe, kotitädi!” :)

Fotod rongide ja laevade kodudes on pildistanud Tõnu Tunnel.