Menu

Kott rööprähklejale

Ave tuli mu juurde sooviga luua koos kott, mis oleks ühe tänapäevase naise abiline igaks elujuhtumiks. Ave on suurepärane näide kaasaegsest kiire elutempoga inimesest, kelle päeva võib meedianõunikuna mahtuda nii tihe ringisagimine, kiired pressiteadete loomised, fotoaparaadiga olukordade dokumenteerimine, tööalased reisid ning pidulikud vastuvõtud kui ka mõni kultuuriüritus. Märkmisväärne, et kogu selle möllu keskel suudab Ave siiski leida aega ka iseendale. On tavaline, et pika päeva lõpus hüppab ta ratta selga, teeb sõpradega ühiselt õhtusööki või nurrutab raamatut lugedes oma kassi.

Lähtudes Ave vajadustest pidi talle kavandatav kott olema suure mahuga, et kaasa saaks võtta kogu eluks vajaliku. Väljanägemiselt pidi aksessuaar olema piisavalt argine, et sakki saaks kanda ka tennistega, kui vaja ühelt kohtumiselt teisele joosta, ning mis samas sobiks ka kontsade ja õhtukleidi juurde, kui päev ootamatult pidulikumalt lõppeb. Tagatipuks oli Avele oluline hea lahterdus – talle meeldib, kui kord on majas. See tingis ka soovi kotile võimalikult palju taskuid saada, et iga asi pesas oma kindla koha leiaks.

Peale Ave vajaduste ja soovide analüüsi ning mõningate mudelite peegli ees proovimist ja asjade sobitamist stuudios leiduvatesse kottidesse, jõudsime ühiselt välja lihtsa vormini – Ave kotiks sai põhimõtteliselt must ruut. Lihtne geomeetria on meile mõlemale paeluv, seega muid detaile me ei lisanudki, meelega. Koti teevad mitmekülgselt kantavaks pikk üleõlasang, mida saab vajadusel eemaldada ja jätta ruumi vaid käesangale, mis teeb koti omakorda rohkem ridikülimaks, kuigi tõsi – üheks õige üledimensioneeritud ridiküliks. Koti sisemus on aga märksa rikkalikum: aksessuaar on jaotatud kaheks osaks ning kokku on sakil 6 taskut ja eraldi hoidja võtmete jaoks. Piisavalt lahterdusi, et luua korda nii suuremahulises kotis.

Isiklikult olen ma ruuduformaadist tänaseks päevaks täiesti vaimustuses ja juba tunnen, kuidas vaistlikult püüan sarnaseid vorme ära kasutada ka muudes mudelites. Samuti on mulle juba aastaid sümpatiseerinud aksessuaaride puhul natuke võimendatud mastaabid, mistõttu Ave soov saada hästi suur kott lõi mul silma korralikult särama!

 

Tänaseks päevaks on Ave rahulolevana kasutanudki kotti erinevates olukordades ning meie eesmärk luua sakk igaks elujuhtumiks sai täidetud. Väga meelitav tunne, et Ave oma eritellimusega just minu poole pöördus – disainerina on taolised olukorrad, kus usaldatakse minu loomingulist käekirja, kuid antakse lähteüleandeks väga konkreetne sisend funktsiooni osas, täielik lust ja lillepidu. Mis nii viga tööd teha, kui sellised energilised rõõmupallid klientideks osutuvad. Mina tänan. Kniks ja kraaps.

Õhtused pildid Tallinna tuiksoonel tegi Tõnu Tunnel.