Menu

Vaga vesi, sügav põhi

Erinevad graafilised disainerid olid mulle juba aastaid rääkinud, et kunagi minu enda käega tehtud logo on ajale jalgu jäänud. Mulle tehti selgeks, et kui arenen mina oma professionaalsetes tegudes, peaks professionaalsemaks muutuma ka minu brändi visuaalne identiteet. Sedasama juttu oli mulle rääkinud ka Markko Karu – üks tegijamaid kodumaiseid graafilisi ja teenusedisainereid. Tükk aega ei jõudnud ma aga kõige muu kõrvalt tegudeni, alati tundus midagi muud prioriteetsem. Aastaid laagerdunud mõte valati aga vormi, kui minu õnneks hakkas Markko vana kott katki minema – nimelt loomemaailmas on kaup kauba vastu väga hea kaup :)

Täna on Markko igapäevaselt tegev pigem süsteemidisainerina. Tema uueks lemmikmänguasjaks on selline ajaplaneerimise tööriist nagu Hourdini, mis aitab hoida tööülesandeid hoida järjekorras nii, et kõik saab tehtud õigel ajal ja õigeaegselt. Lisaks loob ta kaasa uudse investeerimiskeskkonna Funderbeam loomisele ning nõustab veel mitmeid teisi. Vahepalaks sai ta aga koostöös Reet Ausiga just valmis up-made meetodiga toodetud T-särgi seeria, kus kujunduseks on kaasaegne rahvussümboolika – Markko kunagine graafiline lahendus Eesti valitsusasutuste tunnusgraafikale, mis kahjuks jäi käiku laskmata. Karu on andekas paljudes disainivaldkondades. sealhulgas on ta ka vägev tootedisainer, kellele funktsioon on esmatähtis ning kes püüdleb ideaali poole. Tööprotsessi mõttes sobis see mulle hästi. Lähenen oma tellimustele alati väga tehniliselt ja otstarbest ning kasutusest lähtuvalt, püüdes taga ajada maksimaalset tulemust, mistõttu kujunes koti väljamõtlemine põnevaks disaini ühistööks.

Pealtnäha on Markko kott lihtne. Tegemist on justkui tüüpilise messenger-kotiga, mis on klassikalist nahatooni. Kui aga klapp üles tõsta, tuleb esile mahtumuutev tasku, kuhu omanik suudab vajadusel panna nii rattaluku kui ka kohvitopsi! Tasku suurust aitavad muuta kummipaelad, mis annavad järgi, kui tasku asjadest pungil. Kui Markko lahkub aga kodust muul viisil kui rattaga ning päeva kohviannus on tal juba käes, on sahtel rahulikult vastu esipaneeli, ilma et muudaks koti kobakaks.

Lõpuks väljamõeldud süsteem ei tulnud meile pähe kohe esimese hooga. Me katsetasime pikka aega hoopis lukkudega disaini, kuid ühe probleemi lahendus tekitas teise ning mingil hetkel ei tundunud lukk meie lähteülesande puhul enam otstarbekas. Algselt olin oma peas kummipaela kasutamise meelega võimalustest välja jätnud, sest selle detaili kaasamine on minu jaoks alati olnud seotud riskiga – on justkui kerge ägedust taga ajades libastuda hoopis odavasse muljesse. Kaks pead on aga parem kui üks, mistõttu lõpptulemus jäi seekord äge! Vähemalt meie mõlemad oleme rahul – nii koti kui logoga :) Markko poolset ideearendust aga minu logost saab vaadata siin.

Mõnusalt mehiste piltide autor on Tõnu Tunnel.